ʻO Kurds: ʻo wai lākou, ka mōʻaukala, ka hoʻomana, ka ʻāina o ka noho
Aia ʻo Kurdistan ma ke komohana hema o ʻAkia Komohana. ʻAʻole mokuʻāina ʻo Kurdistan, he ʻāina ʻāina ia ma 4 mau ʻāina ʻē: ma Turkey hikina, komohana ʻIrana, ʻĀkau ʻIkau a me ka ʻākau o Suria.
NA MEA HOU! I kēia lā, aia ma waena o 20 a me 30 miliona mau Kurd.
Eia hou, ma kahi o 2 miliona mau lunamakaʻāinana o kēia lāhui i hoʻopuehu ʻia i nā panalāʻau o nā mokuʻāina ʻo ʻEulopa a me ʻAmelika. I kēia mau ʻāpana, ua hoʻokumu nā Kurd i nā kaiāulu nui. Ma kahi o 200-400 tausani kānaka e noho nei ma ka panalāʻau o ka CIS. ʻO ka mea nui ma Armenia a me Azerbaijan.
Mōʻaukala o ka poʻe
I ka noʻonoʻo ʻana i ka ʻaoʻao genetiki o ka lāhui, kokoke ka poʻe Kurd i ka poʻe Armenia, ko Georgian a me ko Azerbaijanis.
He hui lāhui ʻōlelo ʻIlani ʻo Kurds. Hiki ke loaʻa nā lunamakaʻāinana o kēia lāhui i Transcaucasus. ʻ Theselelo nui kēia poʻe i ʻelua mau dialect - Kurmanji a me Sorani.
ʻO kēia kahi o nā lāhui kahiko e noho nei ma ka Hikina Waena. ʻO ka poʻe Kurdi ka lāhui nui nui ʻole i ka mana ʻole. Aia wale nō ke aupuni aupuni Kurdish ma ʻIraka wale nō a kapa ʻia ʻo Kurdish Regional Government of Iraq.
Ke hakakā ikaika nei nā lunamakaʻāinana o kēia lāhui no ka hoʻokumu ʻana o Kurdistan ma kahi o 20 mau makahiki. Hoʻomaopopo ʻia nō hoʻi ʻo ka hapanui o nā ʻāina e hoʻāʻo nei e pāʻani i ke kāleka o kēia mokuʻāina i kēia lā. ʻO kahi laʻana, ʻo ʻAmelika Hui Pū ʻIa a me ʻIseraʻela, i ka hui pū ʻana me Turkey, kākoʻo i kāna kaua kūʻē i ka neʻe aupuni Kurdish. ʻO Rūsia, Suria a me Helene nā mea pili i ka Kurdistan Workers 'Party.
Hiki ke wehewehe maʻalahi ʻia kēia hoihoi - ma Kurdistan aia kahi waiwai nui o nā kumuwaiwai kūlohelohe, e laʻa me ka aila.
Hoʻohui ʻia, ma muli o ke kūlana ʻāina maikaʻi, hoihoi ka poʻe naʻi aupuni o nā ʻāina like ʻole i kēia mau ʻāina. Aia nā hoʻāʻo i ka hoʻomāinoino, hoʻokaumaha, asimilation e kūʻē i ka makemake. Mai ka wā kahiko a hiki i kēia lā, ke kaua nei nā poʻe o kēia lāhui i nā mea hoʻouka kaua.
I ke kenekulia 16, ua hoʻoili ʻia nā kaua, i hoʻokumu ʻia e Iran a me ka Ottoman Empire. Ua hakakā ʻia ka hakakā no ka manawa kūpono e lilo nā ʻāina o Kurdistan.
Ma 1639, ua hoʻopau ʻia ka ʻaelike Zohab, e like me ka mea i hoʻokaʻawale ʻia ʻo Kurdistan ma waena o ka Ottoman Empire a me Iran. Ua lilo kēia i kumu no ke kaua a hoʻokaʻawale i ka lehulehu o ka miliona miliona o ka ikaika ma o nā palena, kahi mea make loa no ka lāhui Kurdish.
Ua hoʻoneʻe ke alakaʻi Ottoman a me Iran i ka hoʻoliʻiliʻi politika a me ka hoʻokele waiwai, a laila hoʻopau loa i nā aliʻi nāwaliwali o Kurdistan. ʻO kēia mau mea āpau i ka hoʻonui ʻana i ka fragmentation feudal o ka mokuʻāina.
Hoʻolālā wikiō
ʻO ka hoʻomana a me ka ʻōlelo
Ua ʻōlelo kekahi mau lunamakaʻāinana o ka lāhui i kekahi mau ʻano manaʻo like ʻole. No ka hoʻomana Islam ka hapa nui o nā Kurd, akā i waena o lākou he Alawites, Shiites, Kristiano. Ma kahi o 2 miliona mau kānaka o ka lāhui e manaʻo iā lākou iho i mua o ka hoʻomana Islam, i kapa ʻia ʻo "Yezidism" a kapa iā lākou iho ʻo Yezidis. Akā, me ka nānā ʻole i nā hoʻomana like ʻole, kāhea ka poʻe lunamakaʻāinana i kā Zoroastrianism i ko lākou manaʻoʻiʻo maoli.
ʻO kekahi mau ʻike e pili ana i ka Yezidis:
- ʻO lākou ka poʻe kahiko ma Mesopotamia. Kamaʻilio lākou i kahi ʻano ʻōlelo kūikawā o Kurmanji, ka ʻōlelo Kurdish.
- Ua hānau ʻia kekahi Yezidi mai ka makuakāne o kahi Yezidi Kurd, a hiki i kēlā wahine i kēia wahine hanohano ke lilo i makuahine.
- ʻAʻole wale ka Yezidi Kurds e hoʻomana nei i ka hoʻomana, akā na nā ʻelele ʻē aʻe hoʻi o ka lāhui Kurdish.
- ʻO nā lāhui Kurd āpau e hōʻike i kēia manaʻoʻiʻo hiki ke kapa ʻia ʻo Yazidis.
ʻO Sunni Islam ka lālā nui o ka hoʻomana Islam. ʻO wai nā Sunni Kurds? Ua manaʻo ʻia kēia hoʻomana he haipule i hoʻokumu ʻia ma "Sunnah" - kahi ʻano o nā kumu a me nā lula, e pili ana i ke ʻano o ke ola o ke Kāula Muhammad.
Teritore o ka noho
ʻO ka poʻe Kurdi ka lāhui nui loa me ke kūlana o "nā lāhui liʻiliʻi". ʻAʻohe ʻikepili kikoʻī i kā lākou helu. Loaʻa nā helu kontroversial i nā kumuwaiwai like ʻole: mai 13 a 40 miliona mau kānaka.
Noho lākou i Turkey, Iraq, Syria, Iran, Russia, Turkmenistan, Kelemānia, France, Sweden, Netherlands, Britain, Austria a me nā ʻāina ʻē aʻe.
ʻO ke kumu o ka hakakā me nā Turks
He hakakā kēia ma waena o nā luna Turkish a me nā koa o ka Kurdistan Workers 'Party, e hakakā nei no ka hoʻokumu ʻana i ke kūʻokoʻa ma waena o ka mokuʻāina Tureke. Hoʻomaka ka hoʻomaka ʻana i ka makahiki 1989, a hoʻomau a hiki i kēia lā.
I ka hoʻomaka ʻana o ke kenekulia 20, ua manaʻo ʻia kēia poʻe ka nui loa o ka helu, ʻaʻohe ona mokuʻāina pilikino. Ua hoʻopaʻa inoa ʻia ka ʻaelike Kuikahi Sevres i 1920 i hoʻokumu ʻia ai kahi Kurdistan kūʻokoʻa ma ka ʻāina ʻo Turkey. Akā ʻaʻole ia i lilo i ikaika. Ma hope o ka pūlima ʻia o ka ʻaelike Lausanne, ua hoʻopau loa ʻia. I loko o ka manawa 1920-1930, kipi nā Kurds i ke aupuni Tureke, akā ʻaʻole kūleʻa ke kaua.
Hoʻolālā wikiō
Nūhou hope loa
Ua like nā kulekele o Lūkia a me Turkey i ko lākou makemake e kūkulu i nā pilina mai ka mana o ka hegemon. Hoʻohui like, hāʻawi kēia mau mokuʻāina ʻelua i ka launa hou o Suria. Eia nō naʻe, ke hāʻawi nei ʻo Wakinekona i nā mea kaua i nā hui Kurdish i hoʻokumu ʻia ma Suria, kahi a Ankara i kapa ai he poʻe hoʻoweliweli. Eia hou, ʻaʻole makemake ka Hale Keʻokeʻo e hāʻawi i ka mea haʻi mua, ka mea lehulehu ʻo Fethullah Gulen, ka mea e noho ana i ka lawe pio ʻana iā ia iho ma Pennsylvania. Ua hoʻopiʻi ʻia ʻo ia no kahi hoʻāʻo kipi hoʻāʻo ʻia e nā luna Turkish. Hoʻoweliweli ʻo Tureke e hana i "hiki ke hana" kūʻē i kona ʻaoʻao a NATO.